Putin pitsitab rikkaid

Novembrist kinnitatud ja sellest aastast kehtima hakanud uute maksureeglite kohaselt maksavad Vene kodanikud oma välisettevõtetelt 13% tulumaksu. Kui ametivõimud tõendavad, et ärisid juhitakse Venemaalt ja neil pole välismaal märkimisväärseid varasid ega töötajaid, kerkib maksumäär 20% peale. Varem tuli 9% suurust maksu maksta vaid välismaa ettevõtetelt teenitud dividendidelt.

Moskvas asuva Goltsblat BL jurist Artem Toropov kinnitas, et Putini sammud on vilja kandnud ja paljud omanikud hakanud oma osalusi Venemaale tooma. „Rahvusvaheliste struktuuridega kaasneb nüüd sageli suurem maksurisk kui kasu, kuigi need pakuvad siiani mitmel juhul varadele paremat kaitset, paindlikkust äriõiguse küsimustes ja võimalust lahendada konflikte rahvusvahelises arbitraažikohtus.“

Uued maksureeglid tulevad kolm aastat pärast seda, kui Putin alustas jõupingutusi, et Vene ettevõtjad oma varad kodumaale tagasi tooks. Kokku on Vene ärimeestel offshore-firmades Küprosest kuni Šveitsini varjus hinnanguliselt triljoni dollari eest varasid.

19. detsembril teatas Vene oligarh ja riigi üks rikkamaid inimesi Ališer Usmanov, et tema osalusega Briti Neitsisaartele registreeritud USM Holdings on toonud oma kontrollosalused OAO MegaFonis ja metalli- ja kaevandusettevõttes Metalloinvest Vene üksuste alla, sest ettevõtted „on Vene majanduse jaoks strateegilise tähtsusega“.

Veel samal päeval teatas ka Putini 2000. ja 2004. aasta presidendivalimiste kampaaniameister Peterburis Vladimir Litvinenko, et tõi oma 4,81% suuruse osaluse väetisefirmas PhosAgro välismaalt Venemaale. Litvinenko on ka Peterburi mäeinstituudi rektor, kust Putin sai 1997. aastal doktorikraadi.

Usmanov ja Litvinenko ei ole sugugi ainsad, kes taolise sammu on astunud, sama on teinud mitmed teisedki Vene rikkad.

Moskvas asuva Paragon Advice Groupi juht Aleksander Zakharov rääkis, et oma varasid toovadki Venemaale eeskätt miljardärid oma suurfirmadega, sest neil võib olla teatav garantii, et see on ohutu. „Need, kellel on vähem vara, on nõrgemad või puuduvad sidemed Kremliga, võivad püüda leida samasuguseid võimalusi välisriikide jurisdiktsioonide all töötamiseks nagu varemgi.“